Dán áigge Lappi duoddarat dovdojuvvojit vuosttažettiin dálvevalástallanguovddážiid dihte, muhto dat leat maiddái ollu eará. Lappi duoddarat leat 65 miljovnna jagi boares jiehtanasat. Álppaid čohkiideapmi dagahii báktevuođus viiddis nuppástusaid, maid váikkuhusas ceagganišgohte maiddái Lappi duoddarat. Dálá hámiset duoddarat ožžo maŋimuš jiekŋaáiggi áigge sullii 10 000 jagi dassái, go nannánjiehkki rievddai Suoma badjel.
Duottarčohkain oaivvildit várilágan čohkiideami, man aláš lea jalgat. Jalgatvuohta earuha ieš duottarčohka lulit osiid váriin. Loga lasi duoddariin birasguovddáža siiddus.
Lappis leat moanat duoddarat. Dovdosepmosat dain leat ee. Háldi, Sáná ja Bealljeduottar oktan bivnnuhis dálvevalástallanduoddariiguin. Viidáseamos duottarjoavku lea Eanodaga Giehtaruohttasa guovllus, gos lea maiddái Suoma alimus duottarčohkka Háldi. Suoma lulimus duottar Iso-Syöte lea dasttán Lappi eanagotti ráji lulábealde, Pudasjärvis. Oahpásmuva Suoma alimus sajiide wikipedias.
Dán siidui leat čohkkejuvvon dieđut Lappi duoddariin. Oahpásmuva čuovvovaš liŋkkaide.
jalgesoaivi - várri, mas lea jalges aláš
gáisá - stuorra duottarčohkka, man alážis muohta ii sutta
čearru - báljes duottarčohkka, mas lea jorba aláš
ávži - duottarskurču
guoldu - garra duottarriđđu
báljahaš - jalges duottar
juovva - bođu geađggit, geađgelaigosat
Gáldut:
Lapin sanastoa (Äkäslompolon koulu)
Palsila, Kari (1995) Lappi opas. WSOY. Porvoo.
Wikipedia
(suomagillii)
Aakenustunturi
Ailigas
Halti
Hammastunturi
Karhutunturi
Kaunispää
Kiilopää
Korvatunturi
Kovddoskaisi
Kätkätunturi
Lammasoaivi
Lehmäkero
Luosto
Muotkatunturit
Olos
Ounastunturi
Pallas
Peltotunturi
Pyhätunturi (Kittilä)
Pyhätunturi (Pelkosenniemi)
Ropi
Saana
Sallatunturi
Sokosti
Sorsatunturi
Suomutunturi
Särkitunturi
Talkkunapää
Ylläs