Lappi oanehaččat

Lappi lea Suoma davimus leatna, mas lea oktasaš eanarádji Ruoŧain, Norggain ja Ruoššain. Seammás Lappi lea oassi Davvikalohtas ja Barentsguovllus. Davvi poláragierdu manná Lappi lulágeahčen. Dasa sáhttá oahpásmuvvat ovdamearkka dihte Lappi oaivegávpogis Roavvenjárggas, mii lea dasttán poláragierddu lahkosiin.

Ássit

Lappi leanas leat 21 gieldda, mat hábmejit guhtta guovlogieldda. Lappi olmmošlohku lea sullii 183 500, mii lea 3,5% oppa Suoma olmmošlogus. Eanemus ássit leat Roavvenjárgga, Giema ja Durdnosa gávpogiin. Sámit ásset Suomas sullii 7000, ja sis sullii 4000 ásset Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddain sihke Soađegili gieldda davágeahčen. Dát gielddat oktan Ruoŧa ja Norgga davviosiiguin sihke Guoládatnjárggain hábmejit dán áigge Sámeguovllu.

Ealáhusat

Boazo- ja vuovdedoallu leat Lappis dat ealáhusat, mat almmolaš sektora bálvalansurggiid lassin addet eanemus barggu. Giema-Durdnosa guovllus hui guovddážis leat vuovde- ja metállaindustriija, mat mearkkašit ollu oppa Lappii. Priváhta sektora bealde erenoamážit turisma dasa gullevaš bálvalusaiguin lassána dađistaga ja lea erenoamážit boaittobealeguovlluin dehálaš ealáhus.

Kultuvra

Lappilaš kultuvra buktojuvvo ovdan máŋggain museain ja čájáhusain. Lappi eanagoddemusea Arktikum, Sámemusea Siida, Aine dáiddamusea ja máŋggat eará museat ovdanbuktet lappilaš dáidaga ja kulturárbbi alladássásaš vuogi mielde. Iežaset mearkkašahtti oasi lappilaš kulturmáhttui buktet maiddái teáhterat, girjerájut ja sierra dáiddasurggiid ovddasteaddjit.

Máŋggalágan luondu

Lappi luondu lea máŋggabealat ja molsašuddi. Duoddariid ja riddoguovlluid gaskkas leat stuorra allodatearut. Lappi ja oppa Suoma alimus sadji leage Eanodagas - Háldi lea 1328 mehtera alu.

Viiddis Lappis leat gávcci álbmotmeahci. Dat leat divrras ja suodjaluvvon luondduoaidnámušat, main luonddu riggodat boahtá bures oidnosii. Čáhceguovlluin dovdosepmosat leat Anárjávri sihke Suoma guhkimus johka, Giemajohka.

Jagiáiggit earránit davvidálkkádagas čielgasit nubbi nuppis. Luondu eallá ja rievddada jagiáiggiid mielde, mii lasiha maiddái astoáigge- ja buđaldanvejolašvuođaid.